Upakil hoolekandesüsteemile on lahendus

Eesti ühiskond vananeb hirmuäratava kiirusega. 65+ vanuses inimeste arvu kasvades suurenevad ka nende hoolekandekulud. Tänaseks vajab hooldekodu kohta ligi viiendik eakatest – see on üle 54 000 inimese.

Kuidas tõsta elukvaliteeti ja säästa riigil 100 miljonit eurot? Me küll seda küsimust endale ei esitanud, kuid sellegipoolest oli see vastus, mille Seltsiliste teenust disainides saime. Järjekordne näide sellest, kuidas teenusedisain saab aidata lahendada nurjatuid probleeme, mida lineaarne lähenemine ei suuda teha.

Eakate hoolekandesüsteemi iseloomustavad praegu killustatud protsessid, liigne bürokraatia ja halvasti suunatud ressursikasutus, mis toovad kaasa märkimisväärseid lisakulusid. Kohalikud omavalitsused (KOV) kulutavad eakate hoolekandele juba praegu ligi 40 miljonit eurot aastas, kuid 2023. aasta hooldereformiga kaasnenud teenuse kallinemine suurendab kulusid veelgi. Prognoositud kulud on tõusnud planeeritud 3% asemel 40%. (ERR / Delfi)

Samal ajal on vabatahtlikud loonud sotsiaalhoolekande toetamiseks MTÜ Vabatahtlikud Seltsilised, mille võrgustik katab kogu Eestit. Vabatahtlike abiga pakutakse eakatele ja erivajadusega täiskasvanutele tuge eelkõige läbi sotsiaalse suhtluse ehk seltsiline veedab abivajajaga aega vesteldes, kuulates, koos sotsiaalsetes tegevustes osaledes. Seltsiliste tegevuse kohta saab rohkem lugeda siin.

Vabatahtlike Seltsiliste pilootprojekt (2021–2023) näitas, et vähendades sotsialiseerumise abil eakate üksildust võib oluliselt parandada nende elukvaliteeti ja lükata edasi hooldekodusse minekut. Paraku polnud vabatahtlike tegevuse jätkamiseks üleriigilist süsteemi ega ka selgust, kuidas teenust rahastada, kuidas see KOVidega siduda ja kuidas tagada selle pikaajaline mõju.

Brand Manuali ülesanne oli jõuda probleemi juurteni ja luua teenusepõhine mudel, mida saaks skaleerida üle Eesti. Uuringute ja töötubade käigus jõudsime järeldusele, et üksindus ja sellega kaasnev üksildus pole pelgalt sotsiaalne probleem – see on otsene majanduslik ja tervishoiualane riskitegur. Küsimus on väga konkreetses rahalises mõjus ja kokkuhoius.

Numbrid rääkisid selget keelt -

• Üksildus suurendab eakate terviseriske ja toob kaasa suurema vajaduse hooldekodu kohtade järele. Ühe hooldekodu koha maksumus on keskmiselt 1300 eurot kuus, millest KOVi kulu on vähemalt 4800 eurot aastas ühe inimese kohta.

• Kui iga seitsmes eakas ei vajaks tänu vabatahtlike tegevusele enam hooldekodu kohta, hoiaks see aastas kokku ligikaudu 120 miljonit eurot.

• Seevastu vabatahtlike seltsiliste teenuse aastane maksumus ühe eaka kohta on mõõdetav sadades, mitte tuhandetes eurodes - kokkuhoid on märkimisväärne.

Kuidas muuta vabatahtlik tegevus osaks hoolekandesüsteemist?

Loodud teenusmudel tugineb kolmel põhielemendil:

1. Vabatahtlikud seltsilised kui ennetustegevus – mida varem eakate üksildust märgatakse ja sekkutakse, seda suurem on kokkuhoid. Kui eakas säilitab iseseisva toimetuleku kasvõi paar aastat kauem, on see juba oluline võit nii rahas kui ka inimväärselt elatud aastates.

2. KOVide roll ja rahastusmudel – teenus peaks olema osa iga KOVi ennetustööst, mitte üksik pilootprojekt. Selleks tuleb igas omavalitsuses luua ennetustöötaja ametikoht, kes koordineerib teenust ja tuvastab abivajajaid.

3. Teenuse laiendamine üle Eesti – kui kõik 79 KOVi panustaksid teenuse rahastamisse vastavalt oma piirkonna eakate arvule, oleks süsteemi ülalpidamine täies mahus võimalik vaid 1 miljoni euroga aastas.

Mis võiks olla suurem mõju?

Kui loodud mudel saab riiklikuks standardiks, siis me ei räägi ainult hooldekodude kulude vähendamisest. See on investeering tugevamatesse kogukondadesse, paremasse elukvaliteeti ja inimeste pikemasse iseseisvasse toimetulekusse. Kui eakad saavad kauem kodus elada, väheneb ka nende laste ja lähedaste koormus, kellele eaka eest hoolitsemine toob kaasa täiendavat aja- ja ressurssikulu.

Loodud teenusmudel ei ole pelgalt kena idee – see on hädavajalik muutus Eesti hoolekandesüsteemis, mis võib päästa kümneid miljoneid eurosid aastas ja parandada tuhandete inimeste elu.

Ja mis kõige tähtsam – seda on võimalik teha kiiresti ja oluliselt väiksemate kuludega.

Projekt jätkub

2025.aastal jätkub Seltsiliste tegevuse integreerimine KOVide koduhooldusteenuse protsessiga. Täpsemalt aitame neljal omavalitsusel - Saaremaa, Rae, Rapla ja Rakvere - vabatahtliku tegevuse ennetusmudelit arendada ja testida koduhooldusteenuse lisakomponendina.

Jätkuprojekti käigus loome koos omavalitsustega täpse koostööprotsessi teenuse osapoolte vahel, mille ka piloteerime, testime ja iteratiivselt parendame. Aasta lõpuks valmib lõplikult kirjeldatud seltsiliste kaasamise protsess, mida rakendada üle Eesti ühtsetel põhimõtetel.