Kas oled kunagi mõelnud, kuidas noored leiavad oma tee tööturule? Kutsehariduses on üks võtmetegur töökohapõhine õpe – praktikal põhinev õppevorm, mis viib õppijad oskusi omandama otse ettevõtete keskkonda. 2021. aastal oli vaid 9% kutseõppuritest seotud töökohapõhise õppega, nad olid keskmiselt 41-aastased ja õppisid oma praeguse töö kõrvalt. Haridus- ja Noorteamet (Harno) nägi selles võimalust – muuta töökohapõhine õpe kättesaadavaks ka noortele, sealhulgas neile, kellel on erivajadus või puudub eelnev kogemus.
Disainmõtlemine muudatuste mootorina
Selle ambitsioonika eesmärgi saavutamiseks kasutasime disainmõtlemise ja teenusedisaini tööriistu ning ehitasime üles 6-kuulise arenguprogrammi, mis tõi kokku kõik osapooled: kutsekoolid, tööandjad, erialaliidud, kutseõppurid ja vilistlased, Harno ning Haridus- ja Teadusministeerium. Moodustasime töörühmad, mis keskendusid kolmele erialale – hulgi- ja jaekaubandus, metallitöö ning ehitus.
Kuidas mudelite loomine toimus?
Töörühmad intervjueerisid ettevõtteid, õppureid ja vilistlasi, et mõista väljakutseid ja võimalusi - kokku peeti üle saja vestluse. Kogutud sisendi sünteesimisel olid töörühmadele abiks professionaalsed disainijuhid, kes ühiste arenduspäevade jooksul andsid osalejatele teadmisi ja tööriistu, et luua toimivaid lahendusi. Refleksioon mängis olulist rolli: iga etapi lõpus jagasid töörühmad oma õppetunde, mis aitas leida ühiseid mustreid ja lahendusi.
Peamised taipamised ja lahendused
Kaubanduse töörühma jaoks olid noorte soovid selged – kiire ja praktiline õpe, et jõuda kiiresti tööturule. Ettevõtted ootavad aga motiveeritud õppureid ja vajavad tuge juhendajate koolitamisel. Lahendus? Mentorite süsteemi loomine ja õppekavade lühendamine.
Ehitusvaldkonna töörühm leidis, et tänane õppekava on liiga teoreetiline ja arusaamatu nii õppijatele kui ka ettevõtetele. Lahendusena loodi portfoolio-keskkond, mis võimaldab õppijatel jälgida oma edusamme ja suhelda ettevõtetega.
Metallitöö töörühm sai teada, et noored ei tea sageli, mida nad tahavad õppida, ja õppekavad tunduvad liiga akadeemilised. Ettevõtted otsivad aga konkreetseid oskusi, kuid õppekavad ei käi nende muutuvate vajadustega kaasas. Lahendus? Õppekavade rakenduslikum ülesehitus ja tihedam koostöö ettevõtetega.
“Lendu läks profiõppe nimetus ja julgustame koole töökohapõhise õppe nimetusele alternatiive leidma, sest vahel on nimi just see, mis müüb.”
- Haridus- ja Noorteamet
Muudatuste mõju
Töökohapõhise õppe mudelite rakendamine on juba toonud esimesi tulemusi. Kaubanduse erialal on lühemad õppeprogrammid osutunud sobivamaks. Metallitöös on uue mudeli pilootprojektiga juba liitunud seitse ettevõtet. Ehitusvaldkonna õppes on portfoolio tööriist loonud praktilise silla kooli ja ettevõtte vahel.
See projekt tõestab, et disainmõtlemine ja teenusedisain ei ole lihtsalt raamatutarkus ja teooria – need on tõhusad tööriistad, mis aitavad lahendada suuri väljakutseid ja luua paremaid võimalusi kõigile osapooltele.
Kui ka teie organisatsioon otsib võimalusi kasutajakeskseks muutumiseks ja mõjusate muutuste elluviimiseks, võtke ühendust – teeme selle koos teoks!
